Matkasaapad jalas ärgitavad käimata radadel haruldusi avastama 


Pärnu maakond asub põhiosas Pärnu madalikul. Maakonna põhja- ja loodeosa kuuluvad Lääne-Eesti madaliku koosseisu, 

kaguosa ulatub Sakala kõrgustiku servale.

Pärnumaa on suurim maakond (4806 ruutkilomeetrit), mis moodustab 10,6 protsenti Eesti pindalast.

Pärnumaa rannajoon on 242 kilomeetrit. Maakonna pindalast viiendiku moodustavad 177 laidu ja saart, 

millest kaks - Kihnu ja Manilaid - on asustatud.

Metsad katavad Pärnumaast 48, sood 24, haritav maa 21 protsenti ja ülejäänu moodustab muu maa.

Maakonnas on kuus järve, neist tuntuim järvemudarikas 480hektarine Ermistu. Vooluveekogude 

nimestikus on 189 jõge ja oja, neist 65 valgalaga üle 25 ruutkilomeetri. Pärnumaad läbib 144 kilomeetri 

pikkune Pärnu jõgi (üksikuna ikkagi Eesti pikim). 

Maakonna kõrgeim koht on Saarde vallas Pati voor, mis kõrgub 77 meetrit üle merepinna.

Pärnu madaliku kõrgema osa moodustavad Varbla-Tõstamaa kõrgustik ja Pärnust Iklani ulatuvad luiteahelikud.

Pärnumaa pindalast moodustavad kaitsealad peaaegu seitse protsenti, neist suurimad on 

loodud või loomisel soode kaitsmiseks. 

Lisaks traditsioonilistele looduskaitsealadele kuuluvad kaitse alla esimese kategooria 

kaitsealuste liikide püsielupaigad, 

metsade vääriselupaigad ja kõrge loodusväärtusega alad (puisniidud, roostikud, luited, paljandid, 

linnujaama ala, männikud ja tammikud).

Maastikukaitsealade eritüübina on kaitse all 36 parki, üksikobjektidena 64 põlispuud ja 18 rändrahnu.

Pärnumaal asub kolm Ramsari konventsiooni ala, millele lisanduvad tänavu kaks ala ja seitse IBA (rahvusvahelise 

tähtsusega linnuala) ala.

Natura 2000 (sealhulgas väärtuslikud poollooduslikud kooslused) aladest on Pärnumaalt esitatud kinnitamiseks üle 

poolesaja piirkonna.

Pärnumaa looduskaitse traditsioonid ulatuvad 60 aasta taha. Esimesena võeti 1936. aastal kaitse alla Panga tamm 

(ümbermõõt 3,7 ja kõrgus 17 meetrit), mis kasvab Koonga vallas Oidrema-Mihkli teeristis ja on endiselt kaitse all 

olev elujõuline puu.

Esimene liigikaitseala oli 1938. aastal loodud mets-kuukressi kaitseala nüüdse Rannametsa-Soometsa looduskaitsealal. 

Jaanuaris 1939 loodi Merimetsa linnukaitseala (praegune Pärnu linna ja Tahkuranna valla territoorium).

Viimase aja haruldastest leidudest on märkimisväärsed Pärnu muulide juurest sile-kardheina leid (esmane Eestis). 

Esmaleiuks Eesti vetes on pisimudila püük Pärnu lahest, lisaks põhjanarmiku, ameerika viupardi, põhjatirgi, 

kuninghaha, merisuti ja vinträime esmaleiud Pärnumaal.

Urmas Lekk, Pärnumaa keskkonnateenistuse spetsialist

Rannametsa-Soometsa looduskaitseala

Kolme valla piiridesse jääv Rannametsa-Soometsa looduskaitseala moodustati 2000. aastal rannaniitude, soo- ja 

metsakoosluste, Ants-ülusjärve ja Lito-riinamere luidete ning I ja II kategooria kaitsealuste liikide püsielupaikade 

kaitseks.

Kaitseala asub Häädemeeste, Tahkuranna ja Surju valla territooriumil, hõlmates 9860 hektarit.

Kaitseala eellased olid 1938. aastal loodud mets-kuukressi kasvuala kaitseala ja 1976. aastal kaitse 

alla võetud Rannametsa luited ning Tolkuse raba.

Kaitsealaga saab tutvuda Rannametsa-Tolkuse looduse õpperaja luidetel, männikutes ja laudteel rabas ning 

vaadelda linde Häädemeeste rannaniidul Pulgoja külas. Kaitseala valitseja on Pärnumaa keskkonnateenistus.