Looduskaitse nurgakivi paigutab “Natura 2000”
02.08.2002

Loodusele lähedal olijaile on mõiste “Natura 2000” niisama suupärane nagu ülejäänutele Euroopa Liit (EL), kuigi nende vahele võiks panna mõttekriipsu, sest üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik peab aitama kaitsta väärtuslikke ja ohustatud liike.

“”Natura 2000” võrgustikku ei ole meil vaja Euroopa, vaid iseenda jaoks, aga selle võrgustiku käivitamine on tingitud Eesti liitumisest ELiga,” möönis Pärnumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Urmas Vahur.

ELi kandidaatriikidel lasub kohustus esitada enne liitumist “Natura 2000” alade moodustamise ettepanekud.

Eelvalik jätkub neli aastat

“Eesti looduses “Natura 2000” võrgustiku loomine on tänuväärne, et selles kiires majanduslikus arengus ja uue ühiskonna ülesehitamises leida need väärtused, mida me arvame täna olevat palju ja mis meie silmis on võib-olla teisejärgulise tähtsusega või ei omagi väärtust,” kommenteeris Eesti ornitoloogiaühingu projektijuht Mati Kose.

See tähendab, et sellised liigid, elupaigad ja nende levik tuleb välja selgitada nagu väärtuste paikneminegi ning luua vastav võrgustik.

“See on väljast tulnud ja võib-olla värskem ja natukene üldistatum vaade looduse väärtustest, mis meil olemas on ja mida me ei ole piisavalt kaitsnud, aga ka oma seisu kokkuvõtmise aeg,” mainis Kose.

Elupaigatüüpe tuleb kaitse alla võtta nii, et nende esindatus looduskaitsealadel ja kaitstavatel aladel oleks küllaldane, tagamaks nende säilimine.

Kose jutu järgi on looduskaitsel praegu viimane võimalus võtta kaitse alla väärtusi, mida tingimata peab kaitsma. Mitte ainult neid liike, mida EL tähtsustab, vaid neidki, mida Eesti looduskaitsjad oluliseks peavad.

“Kui see asi on edukalt tehtud, võib majanduski areneda rahulikumalt selles mõttes, et me ei pea kartma ühel hetkel majanduse ülekuumenemist ja tõdema loodusmaade hävinemist ning hakkama uut kodu otsima,” selgitas Kose.

Valitsus kinnitas riikliku programmi “Eesti Natura 2000” aastateks 2000-2007 tunamullu 25. juulil.

Programmi põhieesmärk on luua ELi linnu- ja loodusdirektiivi nõuetele vastav Natura võrgustik Eestis.

Esimeses etapis koostatakse alade nimekiri, andmebaas ja kaardid ning esitatakse need Euroopa Komisjonile.

Teises etapis korraldatakse alade kaitse vastavalt ELi nõuetele. See tähendab kaitsealade moodustamist, kaitsetingimuste määratlemist, lepingute sõlmimist maaomanikega.

Kahe direktiiviga vundament

Häädemeeste märgalakompleksi taastamise ja majandamise projekti koordinaator Marika Kose märkis, et Eesti inimesele tundub Natura arusaamatu kaelasadanud kohustusena.

“Pigem ma leian, et see pakub meile võrdluse Euroopaga ja on kätte toonud väga hea infopaketi,” väitis Kose.

Näiteks Häädemeeste rannaniidul on selline gladioolide populatsioon, mida teadlaste hinnangul mujalt ei leia. Sellised hinnangud peaks tõstma inimeste teadvust ja väärtustama elukeskkonda ning tekitama positiivset suhtumist looduskaitsesse.

“Meie elukeskkonna väärtus tõuseb seeläbi,” kinnitas Kose.

“Natura 2000” võrgustikust hakati rohkem rääkima 1992. aastal seoses loodusdirektiiviga, mis määratleb võrgustiku olemuse, kirjeldab loodushoiualade väljavalimist ja kaitse korraldamist.

Äraseletatult ongi “Natura 2000” ELi looduskaitsealade võrgustik, mille moodustavad linnudirektiivi esimeses osas loetletud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks moodustatud linnuhoiualad (Special Protection Areas - SPA) ning loodusdirektiivi lisades loetletud elupaigatüüpide ja looma- ja taimeliikide kaitseks määratud loodushoiualad (Special Areas of Conservation - SAC).

ELi kontekstis on “Natura 2000” looduskaitsepoliitika nurgakivi.

“Loodushoiualadest on eraldi välja toodud esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid, Eestis

new movie. play games. craps game
on selliseid 15, sealhulgas ranna- ja puisniidud, alvarid, looduslikus seisundis rabad, hallid rannikuluited ja lammimetsad,” selgitas Pärnumaa keskkonnateenistuse spetsialist Urmas Lekk.

Loodusdirektiivi lisas loetletud taimedest leidub Eestis 14 soontaime ja seitse samblaliiki. Tuntumatest on loetelus kaunis kuldking, nõmmnelk ja palukarukell.

Selgrootutest on Eesti nimestikus 17 liiki, näiteks ebapärlikarp, mustlaik-apollo ja laiujur.

Kahepaiksetest ainult harivesilik, kaladest seevastu kümme liiki, näiteks atlandi tuur, lõhi, vinträim.

Loodusdirektiivi teises lisas on 11 liiki Eestis elavaid imetajaid, näiteks ilves, euroopa naarits, saarmas, lendorav.

Loodusdirektiivi teise lisasse on kantud hunt, karu ja kobras, keda Eestis on arvukalt, ja neid on lubatud küttida. ELis tekitab kaitsealuste loomade küttimine probleeme.

Nüüd on kokkulepe, et Eesti kohustub küll nende liikide tarvis määratlema loodushoiualasid, kuid võib rangete kontrollmeetmete kehtestamisel ja ökoloogiliselt säästlikul tasemel liikide arvukust reguleerida ja probleemolukordi tekitavaid isendeid küttida.

Eestis pesitseb või rändab siit läbi 71 linnuliiki, kes on kantud linnudirektiivi esimesse lisasse. Nende hulgas on sookurg, rukkirääk, jäälind, metsis, rohunepp, kassikakk ja kõik meie kotkaliigid.

Eelvalik hõlmab viiendiku Pärnumaast

Keskkonnaministeerium on Pärnumaa keskkonnateenistuse ettepanekul maakonnas välja valinud üle poolesaja Natura ala, näiteks Sangelaiud, Nätsi-Võlla raba, Mihkli tammik, Tori põrgu, Nedrema-Kalli puisniit, kuldkinga kasvuala Audru vallas, metsiste mängualad, väärtuslikud poollooduslikud kooslused.

“Natura 2000” moodustavad praegused ja tulevased kaitsealad. Väljaspool kaitsealasid võrgustikku liidetavad alad selguvad välitöödel ja läbirääkimistel maaomanikega.

“Maaomanike maa liitmine võrgustikuga on märk sellest, et senine tegevus ei ole loodust kahjustanud,” kinnitas Vahur.

Mingi ala kuulumine Natura võrgustikku ei tähenda majandustegevuse keelustamist, pigem senise looduskasutuse jätkuvat lubamist. Poollooduslike koosluste hooldamise eest makstav tasu aga hoopis soodustab maakasutust, selgitas Vahur.

Pärnumaa keskkonnateenistus alustas jaanipäeva järel innukat selgitustööd, mis on “Natura 2000” ja millised eelvaliku alad on maakonnas välja pakutud. Maavalitsuse suures saalis on haritud kalureid, jahimehi ja metsatöötlejaid, ees ootavad harimiskoosolekud vallakeskustes. Pärnumaa Natura kaart ripub keskkonnateenistuse fuajees (Kerese 4). Infot võib hankida internetist mitmel aadressil, näiteks www. parnu.envir.ee ja www.envir.ee/ natura2000, http//natura2000. krabi.ee või www.maps.ekk.ee/ natura.

“Natura 2000” hõlmab eelvaliku järgi viiendiku Pärnu maakonna maismaast. Kui kaasa arvata merealad, võib kinnitada, et üle-euroopalise tähtsusega võrgustik haarab maakonnast kolmandikku.

Suure osa sellest moodustab 615ruutkilomeetrine Kihnu väina merepark, mis nagu Pärnu lahtki kuulub linnuhoiualasse.

Kihnu väin on rahvusvahelise tähtsusega linnuhoiuala, kus pesitseb Euroopas ohustatud linde, piirkonnas on vaadeldud 43 Eesti punase raamatu linnuliiki.

Küllaltki suur Natura ala tuleb Rannametsa-Soometsa looduskaitsealale, kus loodus- ja linnukaitse kõrval on põhirõhk ELi LIFE-projekti raames rannaniitude ja raba veerezhiimi taastamisel.

Eesti ornitoloogiaühing on kõnealuse ala pakkunud linnuhoiualaks, sest seal kohtab väga palju linnudirektiivi esimese lisa liike, näiteks merikotkas, väike-konnakotkas, must-toonekurg, sookurg, hüüp, roo- ja soo-loorkull, metsis, teder, kassikakk, öösorr, mudatilder, põldrüüt.

“Nii lindude kui taimede poolest on see Euroopa mastaabis väärtuslik ala ja loomulikult Eesti mastaabis väga silmatorkav,” kinnitas Marika Kose.

Mati Kose kui ornitoloogiatundja rääkis, et tänavukevadistele välitöödele tuginedes on tegemist metsistele ühe paremini sobiva alaga.

“Kuivad luitemännikud ja nendevahelised alad sobivad hästi metsisele, kes on Eestis looduskaitse all ja peab ELi linnudirektiivi esimese lisaliigina kaitstud saama,” märkis Kose.

Ehitame järeltulijatele korraliku maja

“Natura 2000” aladeks ei tule valida kõiki linnu- ja loodusdirektiivi liikide leiukohti ega esinemisalasid, vaid ainult nende esinduslikem osa. Iga liigi jätkuvaks kaitseks on oluline välja valida nii palju alasid, et oleks tagatud nende säilimine järeltulevatele põlvedele.

Maakasutusele sätib see oma piirid, aga loodus- ja maastikukaitsealade moodustamine ei tähenda seda, nagu tuldaks ja võetaks nüüd maa omanikult ära.

“Kõige rohkem on põhjust muretseda neil, kelle maal on põlis- või märgalade metsa, sest metsamaastikku ei saa ka Natura võrgustikus kaitsta teisiti kui raiumata jätmisega,” selgitas Vahur.

Raiet ja kuivendamist piiratakse kindlasti lodulepikutes, mida on väga vähe nii Eestis kui Euroopas. Pärnumaal on säilinud lodulepikuid põhiliselt rannikuäärsetel aladel luiteahelike vahel, kuigi need on väikesed. Vahuri jutu järgi oli Laiksaare metskond kunagi väga suur lodumetsade ala, nüüd on neid järel vaid mõnikümmend hektarit.

“Üldine loogika on selline, et kui väärtused on säilinud senise majandustegevuse korral, siis loodushoiu- ja linnuhoiualal ei ole vaja rakendada lisapiiranguid, kui see ei ole siseriiklikult mingisugune kokkulepe,” mainis Vahur.

Eestis on kokku lepitud, et säilitatakse metsa vääriselupaigad, põlismetsad, mõningad haruldased metsad (näiteks lodulepikud).

Natura võrgustikus, kus on poollooduslikke kooslusi või hooldamist vajavaid alasid, makstakse maaomanikele selle eest maksuvaba toetust.

Esmatähtsate elupaigatüüpide hulka kuuluvad Pärnumaal näiteks rannaniidud, alvarid, luhaniidud, puis- ja lagerabad, siirdesood.

“Eestis on looduskaitsetraditsioon kaunis tugev olnud,” märkis Mati Kose. ELis, eriti lõunapoolsetes riikides, aga enne Natura võrgustiku moodustamist looduskaitsest ei peetud või oli see süsteemitu. Selles mõttes ei saa Kose arvates öelda, et Eesti looduskaitse nurgakiviks ja vundamendiks jääbki “Natura 2000”, küll on see ELi looduskaitse vundament. Kui Eesti tahab olla edukas ELis, peame Naturasse puutuva võimalikult hästi tegema.

“Nii nagu majal pole ainult vundament, vaid on vaja ka tugevaid seinu ja head katust, on “Natura 2000” Eestile midagi seinte ja katuse taolist, ilma milleta maja kokku ei saa, aga vundament on meil juba päris korralik,” selgitas Kose. “Meie looduskaitse vundamendi olemasolule viitab Natura võrgustiku jaoks oluliste väärtuste rohkus, seega tuleb nüüd keskenduda majale seinte ja katuse ehitamisele.”


Silvia Paluoja
silvia.p@postimees.prn.ee