Saarlased näsivad Häädemeestel niitu
06.06.2002

Teist nädalat näsivad Häädemeeste rannaniidul seitse eesti maatõugu hobust, kelle esialgu ainus tööülesanne on rohtu süües anda oma panus mereäärse looduskoosluse säilimisse.

Saare- ja Muhumaalt ümberasustatud tõupaberitega suksud põlgavad kesisel rannakarjamaal vaid tarna, mille vars on vanadusest puitunud.

“Järgmisel aastal enam sellist kõrget rohtu siin ei tohiks olla,” mainis Häädemeeste märgalakompleksi taastamise ja majandamise töökava koordinaator Marika Kose. Mai keskpaigaks ehitatud karjaaeda lastakse peagi limusiin-tõugu mullikadki, kes rannaniitu taastada aitavad.

Ornitoloogiaühingu algatatud ja Euroopa Komisjoni LIFE fondi rahaga toetatava töökava eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu tähtsusega liike ja kooslusi selliste alade säästval majandamisel. Sellest lähtuvalt tuleb taastada mitte ainult Häädemeeste, vaid ka Pulgoja, Rannametsa, Piirumi ja Võiste-aluste rannaniidud.

Loomapidamise vähenemise ja karjatamise-niitmise lõpetamise järel hakkasid rannaalad metsistuma, halvenenud on lindude rände- ja pesitsustingimused.

Kõnealused hobused on antud viide peresse, leping sätestab nende pidamistingimused ja vastutuse eesti maatõugu hobuse kui ohustatud liigi eest. Suurküla elanik Miia Tari rääkis, et hobune on olnud tema eluunistus.

“Nüüd on selline võimalus, et sain hobuse tasuta, vastutus tõuhobuse eest mind ei hirmuta, sest teda tuleb armastusega võtta,” lausus Tari.

Silmadega jälgis naine merepiiril söövat tumedat kolmeaastast võiku Lambadat, kes kuuldeulatuses olles perenaise kutsumise peale oma uue perenaise juurde astub.

Töökava juhi sõnade kohaselt on Pärnumaale toodud hobuseid kasutatud turismiäris, ratsa- ja veohobustena.

“Sellel otstarbel jätkame nende kasutamist, kui need, kes on loomad endale pidada saanud, muretsevad vastava varustuse,” ütles Kose.

Eesti maatõugu hobused tahavad olla aasta läbi väljas, talveks kasvatavad nad endale tiheda kasuka ja on meelsamini väljas kui tallis.


Silvia Paluoja
silvia.p@postimees.prn.ee