Häädemeeste rannaniidud tõmbavad ligi linnuturiste
04.02.2002

Eile avati Häädemeestel tagasihoidlik kontor, mille jagatud rahaga saavad korda valla rannaniidud ja leiavad tegevust kohalikud elanikud.

Häädemeeste märgalakompleksi taastamine ja majandamine on õla alla saanud Euroopa Liidu LIFE (keskkonna ja looduse kaitse) programmist, töökava kogumaksumus on kümme miljonit krooni.

Eesti ornitoloogiaühingu projektijuht Mati Kose mainis, et 2000. aastal tekkis Eestil võimalus osaleda kõnealuses programmis. Häädemeeste vald ja eelkõige Rannametsa-Soometsa 9860 hektari suurune looduskaitseala said töökava sisuks sellepärast, et Kose on sealtkandist pärit.

Kohalik elu edenema

“Mulle tundus, et programmil on küllaltki arukas rahastamisskeem looduskaitse jaoks ja see võimaldab teha just selliseid asju, mida vaja,” lausus Kose.

Häädemeeste märgalakompleksi taastamise kohta kirjutatud töökava võistles samasugustega Euroopa Liidu konkursil ja kiideti heaks.

“Rolli mängis ala suur tähtsus lindude jaoks,” kinnitas Kose.

Eesti ornitoloogiaühingu esindaja Jaanus Elts ütles, et Häädemeeste rannikul on suurepärane, kuigi natukene kehvas olukorras rannaniit.

Häädemeeste vallavanem Urmas Aava tõdes, et kümme miljonit krooni kolme-nelja aasta jooksul on oluline investeering piirkonnas, mis peaks majandustegevust elavdama sedavõrd, et inimestel on rohkem raha poest süüa osta.

“Teine pool on konkreetsed tegevused, mis projektist tulenevad, need on maastiku hooldustoetused, raha loomade ja seadmete soetamiseks,” mainis Aava. Võrdlusena nimetas ta, et Häädemeeste valla aastaeelarve on 17 miljonit krooni, märgalade kaitsmise töökava moodustab sellega võrreldes üle poole.

“Kava avaldas kaugemal selles suhtes muljet, et ühe väikese kohaliku omavalitsuse territooriumil asuv looduskaitseala on nii suur,” märkis vallavanem.

Aava mainis, et tema on Euroopa Liidu rahaeraldamiste suhtes olnud siiani skeptik.

“Ilmselt on see üks esimesi looduskaitsealaseid projekte, kus kogu raha ei lähe töö- ja vahendustasuna tagasi, kus ei kasutata Euroopa konkursiga valitud eksperte, vaid on konkreetsed tegevused, mille tulemus jääb inimestele näha,” selgitas Aava.

Hirmud ja rahvakoosolekud

“See on enneolematu, et Pärnumaale tuleb nii suur investeering looduskaitsesse,” rääkis Pärnumaa keskkonnateenistuse juhataja Toomas Padjus.

Padjus mainis nagu mitmed teisedki, et aastani 2005 kestva töökava järgi paraneb kohalike tööhõive ja suudetakse säilitada rannaniidud.

“Piirkond on oluline lindude läbirände ala, korrastatud maastikud suurendavad tõenäoliselt läbirändavate lindude hulka ja panevad kõnealuse projekti tulemusena rääkima Häädemeestest kaugemalgi,” kostis Padjus.

Projekti koordinaator Marika Kose ütles eile Häädemeestel Valge poe teisel korrusel asuvas kontoritoas, et maaomanikega on mullu augustist peetud mitu koosolekut. “Looduskaitsenõuded on suhteliselt loogilised ja ma ei arva, et need inimest ahistaksid või piiraksid,” rääkis Kose.

Raiesmaa talu peremees, Rannametsa külavanem Lembit Künnapas rääkis, et probleemiks on olnud kraavide süvendamine ja kaevamine looduskaitsealal.

“See rikub rannaniidu tasakaalu, mis on mõnes mõttes õige, aga ma leian, et siin on vaja asi rahulikult selgeks rääkida,” ütles taluperemees.

Sellel nädalal jätkavad projekti eestvedajad selgitustööd ja toovad valda esimesed lihaveised, et nende karjatamisega hakata korrastama kaitsealuseid rannaniite.


Silvia Paluoja
silvia.p@postimees.prn.ee