Loodusega sina peal võib teenida tuhandeid
06.12.2001

Lõppev aasta oli esimene, mil riigieelarvest eraldati raha poollooduslike koosluste hooldamiseks, Pärnumaale anti selleks 2,9 miljonit krooni.

Maahooldustoetusest jääb aga 300 000 krooni kasutamata, sest lepingusõlmijaid oli oodatust vähem.

“Taotlusi on oluliselt vähem, kui võiks olla,” tõdes Pärnumaa keskkonnateenistuse peaspetsialist Urmas Vahur.

Vahuri sõnade kohaselt võib põhjus olla teabe vähesus. Aga ka see, et maaomanikud pelgavad lepinguga seotud kohustusi.

“Paljudel on maa tagastatud, aga neil ei ole loomi ega seadmeid, neil pole seal maja. Nii mõeldaksegi, et miks minna sinna hooldama, kui ei ole elamist,” kommenteeris Vahur võimalikku suhtumist.

Maaomanikud võõristavad kohustusi

Pärnumaa keskkonnateenistus on sõlminud maahooldajate avalduste alusel 181 lepingut. Ärksamad on olnud rannikuäärsed Häädemeeste ja Tahkuranna, aga ka Kihnu valla elanikud.

“Näiteks Rannametsa-Soometsa looduskaitsealal on uuesti kasutusele võetud 250 hektarit rannaniite, neid on nõuetekohaselt niidetud ja seal on karjatatud loomi,” märkis Vahur.

Häädemeeste vallas hooldas lepinguga pooltsada hektarit rannaniitu kohalik vallavanem, füüsilisest isikust ettevõtja Urmas Aava, kes peab rohkem kui 50 lammast.

“Tema on alustanud karjatamist väga ilusal niidukuremõõga kasvualal,” ütles Vahur.

Aava möönis, et loomapidamisega alustajal nagu tema on küll raske, aga motivatsioon tegutsemiseks on tugev. Seda enam, et lammaste muretsemine ja maade tarastamine ei ole ühe-kahe aasta investeering.

“Maja on mul looduskaitsealal, osa maad jääb sihtkaitsevööndisse,” selgitas Aava. Tema jutu järgi oli suvisest karjatamisest rannaniidul palju kasu, omagi silm õppis taas merd nägema.

Vahur mainis, et Soometsa-Rannametsa kaitsealal nägi tõsist vaeva ka osaühing Aminolte, mis hakkas lammaste abiga rannaniitu taastama.

Hooldustoetuse taotlemise tingimuste järgi võisid toetust taotleda maaomanikud hooldustööde tegemiseks kinnistatud maa piires. Samuti rendilepingu või muu kasutusõiguse alusel maa kasutajad ning riigimaa hooldajad kaitsealade piires.

Maahooldustoetuse taotleja pidi tõestama, et ta suudab maad hooldada või taastada. Loomade karjatamisperioodi tingimuseks on seatud, et see peab kestma vähemalt neli kuud. Erandjuhul võis rannaniidul karjatamise asendada niitmisega.

Teabepäev tulevastele maahooldajatele

Keskkonnateenistuse peaspetsialist Urmas Vahur rääkis, et Pärnumaal hooldati tänavu 1000 hektarit rannaniite lepinguga. Kiiret taastamist ootab aga kaks korda suurem pind, et päästa rannaniidud roogu ja võsasse kasvamast. Puisniite hooldati lepinguga 200 hektarit, kiirustada on vaja vähemalt 300 hektaril. Suuremad hooldatud puisniidualad on Nedremaa-Kalli maastikukaitsealal.

Puiskarjamaid tehti lepingute alusel korda 30 hektarit ja aruniite 65 hektarit.

Luhaniite hooldati lepinguga kümme hektarit, vaja on kiiresti taastada viis korda rohkem.

Alvareid ehk loopealseid hooldati lepinguga

new movie. play games. craps game
kaks hektarit, vaja on taastada 150 hektarit.

“Maahooldustoetused on reaalne ja tõsine riigipoolne samm, looduskaitsevõte läbi maaelu elavdamise,” mainis Vahur. Ta kinnitas, et lepingute sõlmimine ja toetuste maksmine on samm lähemale lääneeuroopalikule looduskaitsele.

Olenevalt poolloodusliku koosluse tüübist makstakse selle hooldamise eest 750 - 2000 krooni hektari kohta.

Järgmisel teisipäeval, 11. detsembril kell 11 korraldab Pärnumaa keskkonnateenistus maavalitsuse suures saalis teabepäeva poollooduslike koosluste hooldamise kohta. Sellele ootavad korraldajad valla maanõunikke, maaomanikke ja sisemaa põllumajandustootjaid, kellel on huvi anda oma loomi tasu eest ranna- või puisniitudele suvekarja. Teabepäeva pikkuseks on kavandatud viis tundi.


Silvia Paluoja
silvia.p@postimees.prn.ee